valimised.objektiiv.ee  

Facebook RSS Youtube

Riigikogu 2019 > Kandidaadid > 428. MÄRT PÕDER

428. MÄRT PÕDER

Erakond Eestimaa Rohelised
Valimisingkond: 7. Ida-Virumaa
Sobivus: Täida kompass

1. Kas toetate kooseluseaduse tühistamist?
Jah

Jah, ma arvan, et abielu võiks olla võimalik kahe täisealise isiku vahel, lisaks võiks minu arvates anda selgema õigusliku staatuse kärgperedele. Kooseluseadus on minu arvates ühiskonna ja avalikkusega halvasti läbi räägitud ning kohmakas viis seadustada samast soost paaride peresuhteid. Ma arvan, et ei ole tõsi, et inimesed Eestis pole valms tunnistama samast soost partnerite abielulisi suhteid -- pigem vastupidi, abielu kõrvale kooselu mõiste konstrueerimine tundub inimestele, sj vanemale põlvkonnale ebaloomulik.

Kui ma peaks Riigikogu liikmena hääletama kooseluseaduse rakendamise või selle tühistamise poolt, siis ma oleks emma-kummaga nõus ainult juhul, kui on selge plaan, kuidas tagada samast soost partneritele nende põhiseaduslik õigus perekonna- ning eraelule ja nende puutumatusele. Ma leian, et praegu on osapooled end kooseluseadusega patiseisu mänginud ja selle võiks kiiremas korras lõpetada.

2. Kas pooldate Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamise lihtsustamist?
Jah

Jah, see võiks olla võimalik suuremale jaole neist, kes on NSVL ajal Eestisse kolinud ja on siia praeguseni jäänud.

3. Kas toetate abielu määratlemist põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise liiduna?
Ei

Ma arvan, et see pole vajalik. Ma tean, et paljude jaoks on abielu religioosse tähendusega, kuid ma olen veendunud, et seadused ei peaks püüdma religiooni teenida -- see võiks jääda usuasutuste pärusmaaks, kellele roheliste programm jätab oma usuriituste raames vabad käed eri kooseluvormide tunnustamiseks või mitte tunnustamiseks.

4. Kas toetate rahvale õiguse andmist algatada siduvaid rahvahääletusi?
Jah

Jah, kuid pean mõistlikuks rakendada selle kõrval digitaalse otsedemokraatia vahendeid, mis tagaks rahva maksimaalselt representatiivse osaluse otsustes ning mille võiks pikemas perspektiivis põimida Riigikogu igapäevasesse töösse. Viljaka digidemokratia tingumuseks on inforuumi kujundamine avatuse põhimõtetest lähtuvalt ning heade praktikate juurutamisel peaks initsiatiivi haarama rahvusringhääling. Rahvahääletus oma traditsioonilisel viisil on vajalik mehhanismina, mille juurde pöörduda, kui muud lahendused on läbi kukkunud.

5. Kas toetate presidendi otsevalimiste sisseseadmist?
Jah

Ma ei nõustu väidetega, et see annab presidendile liiga suure võimu, vaid vastupidi, ma pean iseseisva presidendi sümboolset ja tasakaalustavat rolli vajalikuks -- mul pole midagi ka selle vastu, et president oleks rahva lemmik.

6. Kas toetate valikabordi* riikliku rahastamise lõpetamist? * Valikabordi all on peetud silmas täisealise isiku loomulikul teel alanud raseduse tahtlikku katkestamist ilma, et selleks oleks meditsiiniline põhjendus.
Ei

Mind kummastab ettekujutus "ebaloomulikul teel alanud rasedusest". On selle all peetud silmas ime läbi, nt ilma suguakti sooritamta rasestumist jumala tahte läbi? Või on selle all peetud silmas, et kunstliku viljastamise teel algatatud raseduse tahtlik katkestamine peab olema võimalik, aga harjumuspärase suguakti teel algatatud raseduse puhul mitte? Ma olen veendunud, et abordi riiklik rahastamine on hädavajalik paljudel juhtudel, kus põhjused on isiklikud ega ole meditsiinilised.

7. Kas pooldate, et lastele räägitakse koolis soovahetamise võimalikkusest?
Jah

Ma ei arva, et seda peaks tegema lugema õppimisega paralleelselt, samas ei arva ma ka, et sellest rääkimist peaks kuidagi välistama -- kooli roll on valmistada õpilasi eluks ette ning pakkuda neile avarat silmaringi. Ilmselt enamikul õpilastest ei ole reaalselt vaja oma suguorganeid modifitseerima hakata, aga minu arvates kulub marjaks ära teadmine ja kogemus sellest, miks seda tehakse ja miks pajud meist end soostereotüüpide raamides hästi ei tunne.

8. Kas pooldate nö vihakõne keelu kehtestamist?
Ei

Kehtiva karistusseadustiku paragrahv 151 juba määratleb karistused "vaenu õhutamise" eest ja justiitsministeeriumis olid aastaid arutuse all täpsustused, mis võiks olla selle adekvaatsed kvalifitseerivad tingimused. Kui mõtlete "nö vihakõne keelu" all sedasama vaenu õhutamise paragrahvi täpsustamist, siis tahaksin teada, missugusest konkreetsetest täpsustusest on jutt. Minu arvates on liiga avar praegune sõnastus, mis võimaldab vaenu õhutamise eest süüdi mõista mh subjektiivselt kogetud ja psühhiaatriliselt diagnoositud šokiseisundi esinemisel, mis on põhjustatud kellegi diskrimineerivast kõneaktist.

Olen seisukohal, et kvalifikatsiooni kriteerium võiks olla objektiivsem, nt aruteludes välja pakutud "avaliku rahu" või "avaliku korra" vahetu ohustamine on parem mõõdupuu kui oletatav subjektiivne šokiseisund, mille põhjustamist on võimalik õige tegutsemise korral näidata väga erinevates situatsioonides. Ma arvan samas, et need muudatused karistusseadustikku pole mõistlikud praeguses olukorras, kus isegi juristid ei tea, kas rääkida "vihakõnest", "vaenukõnest" või "vaenu õhutamisest" -- ja pole terviklikku plaani Internetis toimuva healoomuliseks reguleerimiseks. Seejuures arvan ma, et võiks toetada läbi lillede ähvardajate jt kindlakstegemist ja/või markeerimist iseäranis Internetis eesmärgiga võimaldada valikulist sotsiaalset kontrolli ning parandada võimalusi pöörduda tõsiste juhtumite ja püsiva represseerimise korral kaebustega politseisse või mõne muu abistava institutsiooni poole.

9. Kas pooldate kodanike õigust keelduda oma südametunnistusega vastuolus olevate teenuste osutamisest?
Jah

Jah, kuid seejures leian, et juriidilistest isikutest võiks olla selline õigus ainult väga vähestel ning väga selgelt põhjendatud tingimustel.

10. Kas pooldate Eesti Vabariigi liitumist ÜRO rändeleppega?
Jah

Ma ei välista sellega liitumist tulevikus, kui on läbi mõeldud, kuidas selles määratletud eesmärke täita kavatsetakse. Näiteks roheliste valimisprogrammis on see seotud sammudega kliimakatastroodide vältimiseks ning sõdade ärahoidmiseks.

Riigikogu valimised 2019

Riigikogu andis Jüri Ratasele volituse valitsuse moodustamiseks

Objektiivi raadio: liberaalse demokraatia vastuoludest

Riigikogu esimeheks valiti EKRE saadik Henn Põlluaas

Galerii: sotsid ja nende aatekaaslased korraldasid riigikogu ees EKRE vastase protesti

Piltuudis: Kaalepist ja Kaljulaidist said riigikogu avaistungil pinginaabrid

Madison ja Põlluaas EKRE vastasest meeleavaldusest: demokraatia ei saa olla valikuline

Galerii: homoaktivistid, feministid ja vasakliberaalid marssisid EKRE vastu

EKRE vastase meeleavalduse korraldaja Kaspar Shabad soovib, et poleks valele teele viivat alternatiivmeediat

Näitleja Rain Tolk võrdleb EKREt koeraga

Riiklikult rahastatud Feministeerium korraldab täna koalitsioonikõneluste vastase piketi